Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus /  
Eestis | Publikatsioonid | Aserbaidzaan | Kultuur ja sport | Kontaktid | Lingid | Sugulased | EAK Ajalugu | Turism | Muu | Poliitika | Foorum


Eesti Vabariigi President
Eesti Vabariigi Peaminister

Eesti Vabariigi Riigikogu Juhataja
Eesti Vabariigi Rahvastikuminister

Eesti-Armeenia parlamendirühm

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm

Eesti-Türgi parlamendirühm

Tallinna linnapea

Tartu linnapea

Pöördume Teie kõigi poole lähtudes oma kodanikukohusest, sest oleme väga mures nn “armeenia genotsiidi” küsimuse pärast, mida püütakse viimasel ajal mingil moel üle kanda Eesti ühiskonda. Siinkohal, avalikustades oma seisukohta, oleme me kategooriliselt selle vastu. Varjates ajalugu ja levitades desinformatsiooni, provotseerivad armeenlased meid, aserbaidžaanlasi, vastama samaga ka nende tegevusele.

Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses esines Eestis niigi teravaid probleeme armeenlastega Mägi-Karabahhia konflikti tõttu. Siis saavutasime koos valitsuse esindajatega Eestimaa Rahvuste Ühenduses kokkulepe, mitte anda võimalusi erinevate rahvuste vaheliste konfliktide laienemiseks Eestis. Siiamaani on aserbaidžaanlased täitnud oma lubadusi. Kuid 16. aprillil k.a. Tartus armeenlaste poolt korraldatud konverentsil “Armeenia rahva genotsiid Türgis – 90” osalesid Tartu linna juhid ja teised Eesti ühiskonna juhtivad tegelased. Tallinna Tehnikaülikooli professori Lembo Tanningi, kes on vastilmunud raamatu “Armeenia konflikt” autor (kahtlustäratav on majandusvaldkonnas raamatuid avaldanud Tanningi kompetentsus armeenlaste ajaloo ning selle eriti raske ja tundlikku küsimuse suhtes) ja Tartu Ülikooli bioloogiadoktori Arved Vaini osalemine nimetatud konverentsil kujundab välja ühepoolse mõistmise probleemist ning eksitab Eesti ühiskonda.

Arvame, et 20. sajandi alguses Tsaari-Venemaa ja Osmani impeeriumi vahelises sõjas osalenud armeenlaste küsimusega tuleb ajaloolastel ja asjatundjatel tegeleda. Kuid kui rääkida genotsiidist, siis tuleb kindlasti märkida armeenlaste poolt toime pandud Hodžali genotsiidi 26. veebruaril 1992. aastal. Peale seda okupeerisid armeenlased veel 20% Aserbaidžaani territooriumist, mille tagajärjeks on praegu üle ühe miljoni aserbaidžaanlasest põgeniku. Nendest faktidest lähtudes on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tunnistanud Armeenia agressoriks.

Eestis elab piisavalt palju inimesi, kes on nimetatud okupatsiooni ohvrid. Tõenäoliselt tekitavad armeenlaste poolt läbi viidud ja eestlaste poolt toetatud taolised üritused nende kannatanute seas viha ning seega võib Eesti ühiskond taas muutuda eri rahvuste vaheliste konfliktide keskpunktiks.

Eestis elavad noored, kellel pole aimugi nimetatud konfliktist, ei pea oma tulevikku häälestama agressiivselt, mis on ohtlik kogu väikesele Eesti ühiskonnale.

Pole saladus, et Eesti okupeerimist mitte tunnustanud ning Eesti Vabariigi NATO liikmesriigiks saamisele palju kaasa aidanud Türgiga on Eestil soojad suhted. Meie arvates võivad nn “armeenia genotsiidi” nime all läbiviidavad konverentsid ja teised sarnased üritused kahjustada Eesti ja Türgi vahelisi sõbralikke suhteid. Kõike seda silmas pidades on suuri ajaloolisi uurimisi nõudva konflikti mitmekultuurilisse Eesti ühiskonda toomine väga ekslik ja vale samm.

Usume, et Eesti poliitikud, lähtudes nii

Euroopa kui ka kogu maailma poliitika areenil oma arvestatavast positsioonist, ei luba ühiskonda kahjustavaid tegevusi. Vastasel juhul pole eriti raske ennustada mis suunas võivad areneda sündmused.

Eesti Aserbaidzaani Kogukond,Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus "Ajdan",Balti-Kaukaasia selts,Eesti Aserbaidzaani Ühing


© 1999 - 2006 "AJDAN" THE AZERBAIJAN CULTURAL CENTRE OF ESTONIA // design: id